Rakvere Rohuaia lasteaia direktori Ene Noole sõnul ei ole ettevõtlikkuse arendamine lasteaias pelgalt projekt, vaid teadlik hoiak ja kultuur, mida on juba pikalt ehitatud. Rohuaia lasteaias ei tehta laste eest asju ära, mida nad ise suudavad. Koolieelikud loendavad ise taimelaadal teenitud raha, ostavad kinopileti ja toimetavad lasteaia kaubatänaval iseseisvalt.
Rohuaia lasteaed on olnud ettevõtlusõppe teekonnal juba üle kuue aasta, olles üks esimesi, kes rajas oma majja püsiva ettevõtlusõppe õpikeskkonna, mille nimi on Rohuaia kaubatänav. See ei ole lihtsalt mängunurk, vaid süsteemne keskkond, kus lapsed õpivad läbi rollimängude elulisi seoseid ja vastutuse võtmist.
Kuidas ühendada roheline mõtteviis ja ettevõtlikkus lasteaias?
Ene räägib: “Alustades seisime valiku ees: kas jätkata fookust rohelisel koolil või liikuda ettevõtliku kooli suunas. Algul juhina tuli küsimus, kas saab kahes suunas joosta, aga siiski – üks on hoiak ja teine on sisu. Tänaseks on need kaks suunda lasteaias tervikuks sulandunud, kus keskkonnasäästlikkus kohtub praktilise ellujäämisoskusega.”
Rohuaia kaubatänav, koht kus mängust saab päris elu
Lasteaia nullkorrusel asuv kaubatänav on jagatud rühmade vahel: seal on pank, haigla, küünetehnik, juuksur, kohvik ja erinevad poed. Iga rühma õpetajad vastutavad ühe ala sisustamise ja korrashoiu eest.
Õppetöö on planeeritud nii, et õpetajad seostavad tegevused praktilise eluga:
- Rahatarkus: Mängud algavad Ettevõtlusküla Minu Raha mänguga, mis loob struktuuri, ning jätkuvad vaba mänguga.
- Lõiming õppekavaga: Teemad nagu isiklik raha, vanemate töökohad ja väärtused on toodud mängulisse vormi.
- Vastutus: Lapsed õpivad, miks on mõistlik osta üks kallim ese viie kiirsti laguneva asemel.
Kas lasteaialaps on raha teemadeks liiga noor?
Ene Nool meenutab arutelu seriaalis „Õnne 13“, kus küsiti, kas nii väikestele ei ole liiga vara rahaasju õpetada. Tema vastus on kindel: “Ettevõtlusõpe aitab täiskasvanutel mõista, et me ei tohi laste eest asju ära teha. Kui lapsel on tunne, et temast sõltub midagi ja ta jõuab eesmärkideni, siis on tema enesehinnang kõrgem – see on eluteel ääretult oluline,“ rõhutab direktor.
Praktiline näide sellest on taimelaat, kus koolieelikud loendasid ise asjalikult päris rahaühikuid ja liitsid kokku müügitulu. Samuti ostavad lapsed kino ühiskülastusel ise oma piletid, õppides seeläbi väärtust ja asjaajamist.
Kuidas ettevõtlik mõtteviis muutub lasteaia meeskonna identiteedi osaks?
Ettevõtlik mõtteviis on kujunenud Rohuaia meeskonna identiteedi osaks. Ene Nool toob välja, et liikumine ettevõtliku kooli standardi hõbetaseme poole ei tulnud mitte juhtkonna survel, vaid õpetajate endi algatusel.
Võta kaasa
Ene Noole nõuanded lasteaia- ja koolijuhtidele
Usalda last ja anna talle vastutus.
Ära tee lapse eest ära tegevusi, millega ta ise hakkama saab. See kasvatab enesekindlust.
Loo süsteem ja standardid.
Standardid ja tähtajad (nagu Ettevõtliku Kooli programm) aitavad püsida teel ja ennast objektiivselt mõõta.
Lõimi teemad päriseluga.
Too õppekavasse teemad, mis tulevad lastelt ja pakuvad neile huvi.
Koolita kogu meeskonda.
Kaasama peab mitte ainult õpetajaid, vaid ka õpetajaabisid, assistente ja lapsevanemaid, et tekiks ühine arusaam.
Rakvere Rohuaia lasteaia kogemus kinnitab, et ettevõtlikkus algab pisiasjadest ja julgusest proovida. Nende moto „Tahan, suudan, teen” on parim pagas, millega laps saab lasteaiast kooliteele minna.
Loo peategelane
Ene Nool
Rakvere Rohuaia lasteaia direktor, kes on ettevõtlikkuse arendamise teekonnal juhtinud lasteaeda juba üle kuue aasta. Tema sõnum on selge: ettevõtlikkus on hoiak ja kultuur, mitte projekt.
Rohuaia lasteaias on ettevõtlikkus kultuur, mitte projekt.
Kui soovid sama oma lasteaias, alustame siit.